Umbes 15 aastat tagasi olid muuhulgas minu halvimad aastad. Riigikorra vahetus, rahapuudus, kodutus, n2lg, sygav depressioon. Mul oli aga alles isu vahepeal midagi qduda, qigi l6nga polnud. Siis korra arutasin yles paar yliodavat, aga seljas ebamugavat ilmselt k2sit88kampsi, ning l6nga j2tqs nyyd pikax ajax! T2nud siinkohal ammusurnud vanaemale, kes lubas v2ikesel lapsel kampsiharutamist aidata...
Praegu olen ma paremal j2rjel, aga kombed on samad. Silmusqdumid vaatan kandmise l6ppedes yle pilguga, et kas ribadex l6igata, v6i annab yles harutada. Olen ikka p2ris lahedaid l6ngu saanud, mis on ikka veel heas seisundis ning erip2rased. & mis parata, meie l6ngapoodide hinnatase on sobivam rooclasele q eesti naisepalgaga, st mitte yle 6000-sele inimesele... nii et qdumi hingeelu tundmine, mis on eduka harutamise alus, on ytlemata vajalik tarqs.
Seda artiklit kribades seisab mul silma ees jaanuaris l6ngax ostetud kalcupoekamps. V2ga heas seisundis n88pide ning igasugu kantidega kamps, 22rmiselt korraliqlt kootud. Nii et sellest kampsist v6imaliqlt suure hulga helerohelise-kollasekirju ilmselt t2isvillase l6nga saamisex tuleb seekord veidi rohkem nuputada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar